Saada vihje

Hommikune kalli ja pühapäevane seks — paariterapeudi lihtsad nipid, kuidas suhet elus hoida

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Dr Sue Johnson tutvustab raamatus «Hoia mind» lugejatele viise, kuidas luua suhtesse harjumusi ja hetki ühtekuuluvuse loomiseks. Ta selgitab, et mõned partnerid vajavad teadlikke ettevõtmisi selleks, et raputada oma harjumuspärast elustiili, mis tihtilugu teeb igasuguse läheduse peaaegu võimatuks. 

Moodne elustiil raskendab läheduse loomist ja hoidmist

Sue Johnson, «Hoia mind».
Sue Johnson, «Hoia mind». Foto: Raamat

Krooniline ületöötamine ja läbipõlemine on saanud osaks meie kultuurist ning paljud paarid avastavad, et nende elu on nii küllastunud tööasjadest, pikkadest sõitudest ja laste tegevustest, et nad isegi nädalalõpul hädavaevu leiavad aega teineteisele. Johnson selgitab raamatus, et abielupaarid suhtlevad tihti vaid argistel teemadel, nagu aja planeerimine ja kodutööd. «Seksimine pole isegi teemaks. Alati ollakse liialt väsinud,» nendib autor ning räägib, et suhtes läheduse loomiseks on vajalik seada suhe esikohale, mis võib tähendada näiteks vajadust kahandada aega lastega seotud tegevustele. Ta soovitab igakuise kohtingu kokku leppimist, võtmist pühapäeva hommikuti aega seksimiseks ja kolmel päeval nädalas ärgata nii vara, et saaks koos hommikust süüa. «Paarid peavad oma aja tagasi võtma ja leidma viise, kuidas oma suhet virgutada, et see võiks kasvada ja sügavamaks kujuneda,» sõnab Johnson.

Dr Sue Johnsoni soovitused suhtes läheduse loomiseks:

  • Regulaarne ja ettekavatsetud embamine: kallistamine ja suudlemine ärkamisel, magama heites, kodust lahkudes ja tagasi jõudes.
  • Teineteisele kirjakeste ja lühisõnumite jätmine, eriti siis, kui üks läheb ära või kui paar on pärast nägelust või lahus oldud aega uuesti kokku saanud.
  • Ühiselt mingites sündmustes või rituaalides osalemine (näiteks ametlikud kokkusaamised või perelõuna), esimeste kevadlillede istutamine pereaeda, ühiselt palvetamine või religioossetes sündmustes osalemine.
  • Harjumuspärane helistamine päeva jooksul, et lihtsalt teise kohta küsida.
  • Isikliku rituaali loomine, et isiklikest asjadest rääkida ja kontaktis olla, mitte probleemi lahendamiseks ega pragmaatilisteks arutlusteks.
  • Spetsiaalne aja võtmine koos olemiseks, näiteks pühapäeva hommikuti lasteta voodis söömine või päevakava korraldamine nii, et saaks igal hommikul koos süüa.
  • Regulaarse kohtingu korraldamine, olgu see kasvõi ainult korra kuus.
  • Kord aastas mõnel kursusel käimine, millegi uue õppimine, mõne projekti koos tegemine.
  • Eriliste päevade, tähtpäevade ja sünnipäevade tähistamine isikupärasel viisil. Kui ma midagi sellist oma lähedastele korraldan, mõtlen alati, et see peab sümboliseerima tõsiasja, et ma mõtlen neile ja et selline ongi kindel side.
  • Teadlik osalemine partneri igapäevastes pingutustes ja saavutustes ning regulaarne toetuse kinnitamine. Ütleme oma lastele selliseid julgustusi sageli, aga partnerile unustame öelda.
  • Oma partneri ja suhte avalik tunnistamine ja tunnustamine. See võib toimuda tseremoniaalselt, nagu näiteks abielutõotusi uuendades, või ka lihtsalt sõprade ees oma partneri tänamisena suurepärase õhtusöögi eest või abi eest, et te oma eesmärgini jõudsite.
Tagasi üles